Creative Classroomi teavitusüritus

5. mail viisin läbi üldise projekti tutvustus matemaatika õpetajatele oma koolis, koostasime ka ühe trialoogilise õpistsenaariumi. Koostöös saime koostatud ühe sarnaste kolmnurkade teema jaoks õpistsenaariumi, mis kasutas avastusõppe meetodeid. Kindlasti katsetame uuel õppeaastal ka läbi ja teeme vajalikud parandused. Loodan varsti saada asja ka ilusasse vormi ja postitatud tulemuse.

Advertisements

Aktiivõppemeetodid e-õppes

Osalesin Tartu Ülikooli e-kursusel Aktiivõppemeetodid e-õppes.

Selle raames sai tehtud mõningad tööd:

  1. Koostasin ühe soojendusülesanded geomeetria teemadel. Tuleb nimetada erinevaid ruumilisi ja tasandilisi kujundeid ning lisada pilte erinevatest kujunditest enda ümber. http://padlet.com/tensingkarin/geomeetria

2. Teiseks tuli koostada üks individuaalne töö õpilastel. Mina koostasin 7. klassi statistika. Kusjuures mul õpialsed seda ka parasjagu teevad.

Igakord, kui mul tekivad statistika teemad, siis annan alljärgneva ülesande.

Leia endale sobiv teema. Sul on vaja saada vähemalt 15 andmed ja neid töödelda.

1) Koosta sagedustabel ja leia keskmine.

2) Koosta tulpdiagramm ja sektordiagramm.

Teemad vaatan ma alati ise ka üle. Nt on olnud teemadeks:

1) Kui palju hilineb koolibuss

2) Mitu muna munevad meie pere kanad päevas

3) mitu korda ütleb õpetaja X tunnis “onju”

 

3. Siis tuli koostada üks rühmatöö. Mina valisin meetodiks Mosaiik – kõigepealt kogunetakse ekspertgruppidesse ja tehakse selgeks üks väiksem teema (igal grupil oma teema). Pärast moodustatakse grupid, kus on igast ekspertgrupist üks (kaks) liiget. Igaüks õpetab teistele ka oma teemat.

Minu tööjuhend:

Teemaks soojusõpetus ja agregaatolekute muutumine 9. klassi füüsikas.

Ekspertgrupi teemad:

1) Sulamine ja tahkumine

2) Aurumine ja kondenseerumine

3) Keemine

Vajalik leida: Mõiste, millest sõltub, valem, näited elust

Leppige oma ekspertgrupiga kokku veebikeskkond, kuhu kogute kokku oma teadmised teile antud teemast. Leidke lisaks õpikule ka muid allikaid.

 

Nädala pärast ühinege oma põhigrupiga, tehke Skype vestlus (sobib ka FB vm vestlus) (selleks peate leidma esiteks sobiva aja). Konverentsi pidamiseks on  aega üks nädal.

Järgmises tunnis ootab teid juba uus ülesanne samal teemal.

 

4. Edasi tuleb tegeleda reflektsiooniga ja mina jätkaks sama teemaga.

Eelmises sammus tegid õpilased endalse selgeks teema agregaatolekute muutumise mosaiik meetodil, Nüüd on aeg teadmised kokku koondada mõistekaarti.

Mulle meeldib keskkond http://mindmapfree.com/#

Mina laseks teha seda paari kaupa või kolmekesi. Ehk lõhuks veel gruppe. Sellega annaks kontrollida ka nende osavõtlikust grupitööst eelnevalt.

Tehted täisarvudega

Ühel septembri päeval otsustasin minna oma 7. klassiga aulasse. Teemaks oli tehted täisarvudega.

Valmistasin ette kaardid täisarvudega -10 kuni 10, lisaks tehtemärgid, sulud (nii ümar- kui ka kantsulud) ja võrdusmärgid.

Töö gruppides. Ülesanded nt

  • moodustage nii palju õigeid võrdusi kui võimalik.
  • moodustage tehe, mille vastus oleks 0, kasutades ära võimalikult palju kaarte.
  • moodustage võimalikult suure vastusega tehe.

Õpilased olid väga loomingulised: võrdusmärgid said otsa, siis kasutasid kahte miinusmärki; ülearused võrdusmärgid keerasid kummuli ja said arvu 11.

DSC_0308 DSC_0309 DSC_0311 DSC_0312 DSC_0313 DSC_0314 DSC_0315 DSC_0316 DSC_0317 DSC_0320

Õpilased vajavad tagasisidet

Parandasin just 9. klassi matemaatika töövihikuid ja järsku tuli meelde pedagoogika teadlaste väide, et me kiidame lapsi liiga vähe. Täiesti õige, kiidamegi vähe. Ka töövihiku serval plussid ja miinused ning mõned punased kriipsud annavad õpilasele väga vähe infot. Seega võtsin kätte ja kirjutasin igale õpilasele kirja, mõeldes talle ja tema tugevustele (muidugi tõin välja ka töövihikus olnud puudused).  Esmaspäeval saavad nad neid lugeda (liimisin töövihiku sisekaanele) ja soovi korral mulle vastukirja kirjutada.

Iga inimene tahab teada, mida temas hinnatakse ja milliseid tugevusi teised temas näevad.

Harilikud murrud

Iseenesest ei midagi uut ega innovatiivset. Kuid mõtleme sellele, et õpilased peaksid kasutama oma kõiki meeli.

Teemaks 6. klassis harilike murdude kujutamine arvkiirel. Selle jaoks kleepisin mitmest paberist kokku arvkiire. Printisin välja ka harilikud murrud ja lamineerisin. Selline meetod on ka hea selleks, et õpilane näeb, et nt 1/2 ja 2/4 on võrdsed murrud – asetsevad arvkiirel samas kohas.

Samuti ei pea õpilane vihikus kustutama või sodima, õpetaja lükkab lihtsalt vales kohas olnud hariliku murru kaugemale.

DSC_0300 DSC_0301 DSC_0302 DSC_0303

LePlanner

Projekti Creative Classroom (http://www.bcskoolitus.ee/creativeclass/) raames tegime ümberpööratud klassiruumi stsenaariumi ning viisime selle läbi.

Eelmises sessioonis tutvustati meile varsti toimima hakkavat keskkonda LePlanner, mis on eelkõige mõeldud trialoogiliste tunnikavade planeerimiseks ning jagamiseks. Kandsin oma ümberpööratud klassiruumi sisse, all ka screenshot.

leplanner

Loov suhtlemismäng

Selle aasta alguses läbisin Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse struktuuriüksuse koolituse Loovad suhtemismängud töös õppekava üldpädevauste ja läbivate teemadega (koolitajad Mare Tuisk TLÜst ja Aleksei Razin GameClubist).

Kes vähegi on kokkupuutunud GameClubiga (http://www.thegameclub.eu/mangud/koolidele) , kujutab ette, millest ma räägin. Aga teistele teadmiseks, et GameClub´i inimesed on välja töötanud mitmetel teemadel 2-3 tunniseid mänge, mis arendavad osalejate (erinevatele vanustele) oskusi. Oma kogemusest lähtuvalt saan öelda, et minu klassi puhul oli GameClubist kasu klassi suhete puhul. Sellel õppeaastal käisid Aleksei ja Kelly minu klassi õpilastega tegemas meeskonna teemalisi mänge kolmel korral. Kindlasti soovitan õpetajatel jälgida toimuvat, see annab meeletult palju infot õpilaste kohta.

Aga nüüd minu mängust.

Lõin mängu teemal Koostöö. Sihtrühmaks lasteaed 5-6 aastased. Kestvus 1,5-2 tundi.

1) Welcome zone – Kleeps sarnasus (umbes 5 minutit)

Pane kleeps selle lapse külge, kes on sinu arvates sinuga täna kõige sarnasem. Nt. teil on täna ühtemoodi patsid, sama värvi riided või meeldivad teile samasugused asjad.

Mina andsin kõikidele õpilastele 2 kleepsu.

2) Verbaalne ice-breaker – Arutelu ( 10 minutit)

Arutelu teemal, mida sarnast sa leidis ja miks panid just nendele kaaslastele oma kleepsu. Vastamine vabatahtlik.

Analüüs: Kindlasti aitas see, et võtsin ka ise osa ning samuti ka rühma õpetaja. Meie avasime jutujärje ja edasi tuli juba huvitavat. Samuti arutasime ka selle üle, mida sarnast me üksteise juures veel märkame.

3) Füüsiline ice-breaker – Jänku-Jänku (mäng võetud GameClubilt)

Mängukirjeldus: Esimeses osas antakse edasi jänkut – näitad endale öeldes “jänku jänku” ja näitad teisele öeldes “jänku jänku”, see kellele ütlesid jätkab sama moodi. Pidevalt pead jälgima, kus jänku on ja kellele näidatakse. Teises osas (kui esimene on selge) tuleb juurde porgand – “jänku jänku” ütleja kõrval olevad inimesed ütlevad “porgand porgand”. Kolmandas osas ütlevad kõik, kes ei ütle “jänku jänku” või “porgand porgand”, “krõmps krõmps”. Mäng on väga hea rütmi mäng ja selle lühikirjeldusega ei suuda ma kõike edasi anda.

Analüüs: 5-6 aastased on uskumatult tublid, nad said rütmile hästi pihta. Nende jaoks oli see üks lihtsamaid tegevusi.

4) Grupimäng – orienteeru kujundite maailmas (jälle kergete kohendustega võetud ühest GameClubi mängust)

Kirjelduse panin kunagi ühe kursuse jaoks kirja, seega vaadake alt faili (nii word kui pdf).

Analüüs: Grupid jaotas õpetaja, samuti ka rollid, sest tema teab nende taset kõige rohkem. Tunnistan, nad väsisid sellest mängust ja kirjeldamine oli nende jaoks raske. Samuti selles vanuses ei ole kõik lapsed veel kuigi julged. Kuid mõned õpilased tegid pildi (üks grupp) täiesti valmis. Mängule eelnes ühe näidis pildi vaatamine. Mul oli ettevalmistatud kaks pilti, kuid kuna huvi kadus, siis teise pildi materjalid andsin õpetajale hilisemaks harjutamiseks.

5) Elumäng: Klotsimäng

Rühm jaotada kaheks grupiks (suurema rühma puhul võib ka kolmeks). Mõlemal grupil on võrdselt suuri klotse. Õpilased seisavad meeskonnana rivis, rivi ühes otsas on klotside hunniks. Eesmärk on viia klotsid ühest rivi otsast teise ja ehitada võimalikult kõrge torn, korraga võib käes olla üks klots, mida antakse edasi järgmisele meeskonna liikmele. Kui mõlema meeskonna tornid on valmis, siis tuleb ühiselt kõigist klotsidest ehitada enda ümber võimalikult suur ristkülik.

Analüüs: Üks enim hasarti tekitanud ülesanne. Enne mängu algust arutasime, kes võiks olla rivi lõpus ehk kõrgeima torni kokkupanija (leidime, et pikim laps). Mõlemast võistkonnast pidime korra klotsid tagasi viima, sest käes oli korraga kaks klotsi. Kui tornid valmis said, siis arutasime, kuidas oleks saanud kõrgema torni –  nende klotsid olid nagu suured lego klotsid (väga suured), mis olid nelja  ja kaheksa nupuga (ehk neljased olid ruudud, mis moodustasid suurtest pool). Nemad ladusid ilusasti kaks ruudukujulist kõrvuti, kuid pärast arutasime, et need ruudukujulised oleks võinud panna üksikult torni tippu. Väga head koostööd tegid nad ristküliku koostamisel. Õpetaja andis neile ka lisaülesandena pärast ära lugeda mitu rohelist, punast või kollast klotsi oli.

Kogu tegevuse analüüs: Koolitusel olid osa osalejaid skeptilised selle üle, et ka algklasside või lasteaialapsed suudavad 2 tundi organiseeritud mängu teha. Minu vastus: Suudavad. Kuigi ühe mängu puhul kadus kiiresti huvi, on see siiski minu esimene individuaalselt tehtud mäng ja lõppkokkuvõttes õnnestunud. Uute mängude sisud juba keerlevad peas ja loodan, et suve jooksul natuke selginevad.

Tänan ka Kiiu Kiigepõnni lasteaia Päikesepaide rühma ja õpetaja Reelikat, kes oli valmis võtma ühe hullu lapsevanema oma hullu katsetust proovima.

auto pilt – näidis kujundite maailma pildi kohta (hea on nt tirida kõik kujundid laiali ja printida värviprinteriga)

maja ja tüdruk – teine näidis

orienteeru kujundite maailmas – mängu kirjeldus

Orienteeru kujundite maailma – mängu kirjeldus

Koordinaadistik õues

Teist aastat järjest tegin õuetunni 6. klassile, et kinnistada teadmisi koordinaadistikust ja tehetest täisarvudega. Kui eelmine aasta panin maha vaid koordinaadid, siis see aasta tegin lausa võrgustiku. 20150525_114903

Mäng käib järgnevalt. Meeskonnad: 3 liiget meeskonnass Vajaminevad asjad: kirjutamisalus, kirjutusvahend, tööleht grupile (lk 6 failist). Mängu käik: Iga grupp saab töölehe, kus on täidetud eelnevalt üks punkt. Õpilased leiavad koordinaadistikust antud punkti ja leiavad sealt ülesande (lk 1-3).

Hõiva

Kaardi nr üleval ääres on vajalik õpetajale, selle abil teab õpetaja (lk 4), millistel koordinaatidel asub antud kaart. Täht annab vastuseks naturaalarvu, mis tuleb kirjutada töölehele. Uue punkti koordinaadid annavad järgmise punkti x ja y koordinaadid (pange tähele, et x: ei tähenda jagamist). Kaardil tuleb x ja y asemel asetada hetke punkti koordinaadid. Edasi liigutakse järgmise punktini ja kõik toimub uuesti. Lõpuks on õpilastel täidetud kõik punktid ja olemas tähtede numbrid, nüüd tuleks õpilastele anda tähevõti (lk 5). Pane tähele: Mina lamineerisin kaardid, et saaks kasutada uuesti. Samuti sidusin kaardid nööriga õigesse punkti, muidu hakkab kaart liikuma (õpilased ei pane seda tagasi õigesse kohta). Koordinaadistiku nurgad soovitan panna kinni nt telgi vaiadega. samuti teha teljed teisest nöörist (kas paksem või värvierinevus). Printige endale ka vastuste leht (lk 4), sest mõnikord eksivad õpilased teljestikus või arvutamisega ning satuvad kohta, kus ei ole kaardi. Analüüs: Õpilased tegid õhinal kaasa (nagu alati leidus muidugi ka minul mõni, kes leidis, et õues on muudki teha). Minu jaoks tund õnnestus ja lahendajad ei pannud tunnilõpukella tähelegi. Samuti on see projekt võimalik tunni jooksul, ettevalmistus võtab rohkem aega. Samuti tuli mõnd gruppi rohkem aidata. Õpetajal jookmist oli aga lahkusime kõik heas tujus. Lisan ka faili materjalidega:    ouesope

20150525_111541 20150525_111548

Programmeerimine algajatele

Kuna 5. klassi poistega jäi arvutiõpetuse tundidest aega üle, siis mõtlesin proovida nendega natuke programmeerimist.

Konverentsil “NUTT tuleb peale” tutvustasid David Wolber (materjalid ja video) ning Marika Anissimov (Viljandi Gümnaasium) ja Maris Maripu (Haljala Gümnaasium) (materjalid) MIT App Inverntorit (http://ai2.appinventor.mit.edu/).  See keskkond programmeetrimiseks tundus nii võrd lihtne, et otsustasin proovida ka õpilastega.

MIT App Inventor on lihtne keskkond, kus on vaja põhimõtteliselt lihtsalt tirida õiged puzzle jupid platsile. Eraldi tehakse disain ja programmeerimine.

Ühe (esimese) appi loomine võttis õpilastel aega 3-4 kooli tundi (mul topelt tunnid, seega tegime kahel nädalal). Kuna ma ei ole ka ise eriti jõudnud selle keskkonnaga tegeleda, siis valisin teemaks testi. Testi tegemine tundus kõige lihtsam ja oli ka mulle selge. Esimesel tunnil lõid õpilased plaani (võisid teha paaristööd) paberile, kus oli nende nägemus oma appi kujundusest ning küsimustest. Teises tunnis panid õpilased paika oma disaini.

Uuel nädalal ehk kolmandal tunnil alustasid nad oma programmeerimise osaga. Õpilased katsetasid ka oma appide töötamist ja vajadusel tegid muudatusi.

Vaadates nende innukust, teadsin, et kindlasti tahan tegeleda sellega ka järgmine aasta.

Üks huvitav fakt veel. Üks kaheksanda klassi poiss nägi üht minu tundi ja tahtis selle keskkonnaga tutvuda ja tuli vabatahtlikult järgmisesse tundi koos viiendikega. Peale tundi jätkas kodus.

Mõned tutvustavad videod: https://vimeo.com/album/2642338

20150521_134357 20150521_134420