Kes ja miks seda teeb?

Olen 30 lähenev õpetaja Harjumaalt. Õpetan põhiliselt matemaatikat ja füüsikat (veidi ka arvutiõpetust). Tööle läksin õpetaja ametikohale juba hirmutavad 9 aastat tagasi (tuntud viisil: Kuhu küll kõik aastad jäid, mis on neist küll saanud?…). Kuid oma praeguses koolis hakkan lõpetama esimest õppeaastat.

Ma ei olnud just eeskujulikuim õpilane oma kooli ajal ja hakates meenutama oma kooliaega meenub vaid üks tund: Tallinna Reaalkoolis vahemikus 2002-2005 ajaloo tunnis. Teemaks Eesti ajalugu. Ülesandeks kirjutada linnainimesena maale sugulastele kiri aastal 1918. Ma ei suuda enam meenutada minu ja mu pinginaabri kirja sisu, kuid meeles on, et kirja lõpetasime Juuli ja Maalina. Miks see tund meelde jäi? Sest see oli midagi teistsugust, midagi aktiveerivat ja loomingulist.

Tol ajal ei olnud isegi nn eliitkoolid (olles ise läbinud lausa 2 Tallinna “eliitkooli”) innovatiivsed või huvitavad. Kuigi mõlemas oli tunniplaanis arvutiõpetus (ja lausa programmeerimist pidime me kõik õppima), oli 2000 aastate alguses kool täpselt samasugune kui minu vanemate ajal.

Ülikoolis saime loenguid sellest, kuidas aktiveerida õpilasi ja tunde huvitavamaks muuta. Tahvelarvutid need mõned aastad tagasi veel kuigi laialt levinud ei olnud ja nendega me ülikooliajal loengutes kokku ei puutunud.

Kooli tööle minnes avastasin, et minu õpilased ei ole üldse sellised nagu minu kooli ajal (kuigi ma läksin ruttu peale keskkooli lõpetamist tööle, tekkis ikka tunne mingist generatsioonide vahelisest lõhest).  Pean tunnistama, et ülikool mulle ei andnud kuigi häid ideid ja ei inspireerinud mind.

Nüüd viimastel aastel olen osalenud järjest enam konverentsidel, erineval kursustel ja lugenud ka veebimaterjale. Ja iga kord tulen ma tagasi miljon hea mõtet peas. Mis mind teistsuguse õpetamise juurde viis? Ma arvan, et see oli Jüri Kurvitsa üks retooriline küsimus ühelt loengult või seminarilt: Selle asemel, et hädaldada, et õpilased on liiga aktiivsed (mõeldes püsimatuid ja “mölapidamatusega” õpilasi), kasutage seda ära! See pani mind mõtlema, et selle asemel, et suruda õpilasi minu kindlatesse raamidesse (mis minu esimestel aastatel oli oma kogemuste baasil suhteliselt konservatiivne), leiame raamid, mis sobivad meile mõlemale.

Blogist rääkides, siis selle alustamise tõuke sain kohustusest. Nimelt peame (peaksime) Erasmus + projekti “Creative Classroom” raames koguma oma valmivad materjalid ja kodutööd blogisse. Kuid ma hakkasin mõtlema… . Hetkel on Eesti haridusmaastikul üks suur edasi arenemist takistav tegur: Meil on palju õpetajaid, kes teevad midagi huvitavat või uut, kuid tihti jääb see selle õpetaja klassi nelja seina vahele. Miks mitte oma kogemust jagada? Seda ma proovingi teha astudes esimesi samme nii klassi pööramise kui ka erinevate õpikäsitluste suunas.

Muide avastasin enda jaoks hiljuti ühe toreda lehe: http://www.europeanschoolnetacademy.eu/ , kus liitusin kursusega Creative Use of Tablets in School ja selle raames tegin ühe padleti lehe http://padlet.com/tensingkarin/cuts.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s